Paali keel – Buddha ja dhamma algupärane keel

Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Andrus Kahn)

Buddha rääkis kesk-indoaarija murret, milleks oli maagadhi ehk paali keel.1 Paali (pāḷi) ehk täpsemalt, maagadhi (māgadha, māgadhī) keel, on üks paljudest kesk-indoaaria ehk indoiraani keelerühma kuuluvast dialektidest, mis on keeleteadlaste poolt kokkuleppeliselt jaotatud kronoloogia alusel kolmeks:

1. 1500 e.m.a – 600 e.m.a: vana indoaaria keel – veeda („Ṛgveda“ sanskrit ja selle murded), klassikaline sanskrit ja eepiline sanskrit.2
2. 600 e.m.a – 1200 m.a.j: kesk-indoaaria – pāḷi, prākṛt (praakrit)3, ardha-magadhī, māharāṣṭrī, gāndhārī, sinhala praakrit, budalik hübriidsanskrit jne.
3. 1200 m.a.j: uus-indoaaria – hindu/urdu, singali, dardi, panjabi, dogri, nepaali, bengaali jne.

Paali keel oli Buddha eluajal kasutusel vaid kõnekeelena, millel oma kirjakeel puudus. Riikides, kus paali keelt õpitakse, kasutatakse paali keele kirjutamisel kohalikku kirja. Nii on Indias kasutusel nāgarī, Sri Lankal singali, Birmas birma, Tais kambodža ja Euroopas ladina tähestik.

Peale Buddha surma hakati buddhadhammat edastama neljas india keeles. Peamiseks dhamma õpetamise keeleks oli (1) paali keel. Hiljem hakati dhammat tõlkima ja edasi andma väiksemas mahus ka (2) klassikalises sanskriti keeles, (3) gāndhārī keeles ja (4) hübriidsanskritis.4

Morfoloogilistele ja leksikaalsetele tunnustele tuginedes tõdeb Oberlies5, et pāḷi ei saa olla veedade keele otsene jätk. Geiger6 ja Pischel7 rõhutavad pāḷi keele lähemat seost pigem veedade kui klassikalise sanskritiga, samas nõustudes, et sanskritist ei saanud pāḷi keel tuleneda. Eeldades, et kõik praakritid ei pärine ühest ja samast allikast, pooldavad osad teadlased veedade ja praakritite paralleelse arengu hüpoteesi.8 Teised seevastu näevad neid (sisuliselt) veedade keelest tulenevatena.9 Kõiki asjaolusid arvesse võttes võib eeldada, et tõde asub kusagil nende oletuste vahel. Üldiselt on aga paali iidsus kesk-indoaaria keelte seas ja sanskritist sõltumatud grammatilised traditsioonid põhjuseks, miks pāḷi on praakrititest eraldatud.10

Sõna pāḷi ortograafia. Algselt tähendas sõna pāḷi (ka pāḷi, pāli, paḷi, pali) „teksti“ või „rida“, mis viitab paali „Kaanolile“ kui algtekstile11, vastandina sõnale aṭṭhakathā, mis tähendab „selgitust“ ehk „kommentaariumi“. Seda kinnitab ka asjaolu, et sõna pāḷi esineb mõnes tekstis sünonüümina sõnale tanti, mis tähendab püha teksti.

Osad sõnastikuviited näevad seost pāḷi ja sanskriti keelse sõna pāli (√pāla) vahel („tamm“; „sild“) aga Gombrich12 eelistab selle asemel tuletist sanskriti sõnast pāṭha (√paṭha) („retsiteerima“, „ette lugema“). Kuna aga taolise tuletise fonoloogilist muutust pole tõestatud, tuleb eelistada moggallāna grammatikas toodud pāḷi seost sõnaga √pāla („kaitsma“), ehk see, mis „kaitseb, ka valvab/jälgib tähendust“ (atthaṃ pāti rakkhatīti pāḷi) sestap nimetatakse teksti nii, kuna see kaitseb sõnade tähendust.

Sõna pāḷi keele nimena. Algupärases „Tipitakas“, selle selgitustes (aṭṭhakathā) ega allselgitustes (ṭīkā) ei mainita keelt nimega pāḷi. Kommentaarides esineb pāḷi ainult kanoonilise „teksti“ tähenduses. Selgitustes, allselgitustes jt tekstides on tänapäeval paali keelena tuntud keelt nimetatud alljärgnevalt:

• aarija [keel] (ariyako) ja aarija praegune keel (ariya-vohāro)13
• brahma [vallas räägitav] keel (brahmāno) ja Õigesti Mõistnute (sammāsambuddha) keel (sambuddhā cāpi bhāsare)14
• Maagadha [maa] keel (māgadha-bhāsā)15
• Maagadha [maale] kuuluv keel (māgadhikā bhāsā)16
• Maagadha [maa] praegune kõne (māgadha-vohāro)¹⁷
• Maagadha [maale] kuuluv kõne (māgadhiko vohāro)18

Buddha eluajal tähistas pāḷi Buddha antud õpetust. Dhamma edastamiseks kasutas Buddha māgadhi keelt. Pärast Buddha surma ehk lõplikku vaibumist (mahāparinibbāna) hakati aga māgadhi keelt nimetama pāḷi’ks.19 Cambridge’i ülikooli paali keele õppejõu K. R. Norman’i selgituse kohaselt pärineb sõna pāḷi keele nimena kasutuselevõtt arusaamatusel seoses sõnaühendiga pāli-bhāsā, mis tähendab „teksti keel“ ehk „kaanoni keel“. Kuna pāli arvati olevat teatud keel (bhāsā), hakati seda kasutama nii kaanoni kui selgituste keele nimetusena. Tõendid kinnitavad, et selline arusaamatus tekkis juba 4–5 sajandit tagasi ja sai alguse ilmselt Sri Lankalt, kus singali keeles hakati kasutama sõna pāli keele nimena.20 Nii 1824 aastal ilmunud Auväärse Benjamin Clough’i kirjutatud „Pali Grammar,“21 kui 1861 aastal Birmas Auväärse Paññāsāmi poolt koostatud „Sāsanavaṁsa“ (Birma sangha ajalugu kirjeldavas teoses, mis põhineb varasematel Birma tekstidel) sisaldub sõna pāli samuti keele nime tähenduses. On tõendeid, et sel ajal kasutati ka Tais sõna pāli keele nimetusena, kuid Normani sõnul pole piisavalt tõendeid selgitamaks, kust täpselt see arusaamatus alguse sai.

Paali (pāli) tähendus. Kui üldiselt on pāli aktsepteeritud kui theeravaada lingua franca, siis teadusarutelude kohaselt võib pāli olla kas tavamurre, mingi rahvakeele vorm või põhineda ühel neist.

Spekulatsiooni osas, mille kohaselt pāḷi võiks olla kunstlikult loodud keel, valitseb teadlaste seas eriarvamus. Kuigi paljud keeleteadlased on seisukohal, et pāḷi keele näol on tegemist loomulikult välja arenenud keelega, ei väida ükski tekstikriitiline teadlane, et pāḷi, nagu ka teised keeled, ei ole läbi teinud mingeid muudatusi ega arendusi. Korrapärasus on omane just tehiskeeltele, nagu nt esperanto ja klassikaline sanskriti keel. Asjaolu, et keelel on segatud tunnused (mida paali keeles esineb suhteliselt vähe), ei tähenda, et see on kunstlikult loodud.

Tehiskeele ja tõlkimise hüpoteesi vastu räägib ka tõik, et ligi 5000 lk mahus vinaja ja dhamma tõlkimine suulisest traditsioonist erinevate maade erinevates piirkondades elavate bhikkhude poolt ülima täpsusega ilma omavahelise konsulteerimiseta ei ole ilmselgelt mõeldav. Seda enam, et sellist kangelaslikku pingutust korrati India erinevates piirkondades mitu korda.

Mis puudutab Buddha-aegseid Põhja-India osariike, siis oleks nende puhul akadeemiliselt õige, kuigi võhikuid eksitav, rääkida mitmest keelest. Põhja-India keeled esindavad sama keele erinevaid dialekte. Ašoka raidkirjad, mis pärinevad umbes 150 aastat pärast Buddhat, on säilinud kuni kuues murdes. Kuna kõik need murded on üsna sarnased, siis ilmselt ei valmistaks emakeelena kõnelejale suuri raskuseid nende murrete mõistmine. Seetõttu puudus vajadus tol ajal ka murret või mingit aktsenti tõlkida, veel vähem luua tehiskeel.

Osad tänapäeva keeleteadlased ei pea paali keele kui māgadhabhāsā traditsioonilist selgitust õigeks, tuues muuhulgas esile māgadhī murde omapäraseid jooni, mis on tuletatud Aśoka raidkirjadest ja selle keskaegsetest kirjeldustest India grammatikute poolt, määratledes oma seisukoha järgmisel kolmel keelepõhisel tunnusel:

1. l asemel r (nt lāja – rāja)
2. a tüvede puhul e asemel o (nt lāje – rājo)
3. palataalse ś asemel dentaalne s 

Tuginedes aga suuremale tõendite hulgale, näitas Norman, et eelloetletud kolm tunnust on leitavad vaid suhteliselt piiratud alal ja et pāḷi koduks tuleb pidada ka selle ala naabruspiirkonda, kus asuvad tegelikud tõendid. Keelt nimega māgadhī räägiti mitte ainult Māgadha kuningriigis, vaid ka Ida-India piirkonna keskosas, Kaliṁga lähedal. Norman peab võimalikuks, et māgadhī (nagu seda on kujutatud ka aṭṭhakathā traditsioonis „Tipiṭaka“ keelena) on māgadhī murde teisend ja et māgadhabhāsā traditsiooniline seisukoht on seega õige. Sarnastele järeldustele on jõudnud varasemalt ka keeleteadlased Winternitz ja Geiger.

Kui võtta arvsesse, et „Tipiṭaka“ pandi kirja Sri Lankal, saab paali keele eripärasid ammendavalt selgitada kolme hüpoteesi abil: (1) India eri osadest pärit erinevate tegurite järkjärguline areng ja integreerimine, (2) mitu sajandit väldanud suuline traditsioon ja (3) teises riigis tekstide kirjapanemine.

Nende teadlaste selgituste valguses tuleks pāli’t pidada māgadhī murdeks või murrakuks, milles Buddha ise rääkis ja dhammat õpetas. Olles saanud põhjaliku hariduse aristokraatlikus või kuninglikus perekonnas, oli Buddha suure tõenäosusega mitmekeelne ning suure tõenäosusega võis õpetada dhammat ka kohalikes murretes (v.a sanskriti keeles, millesse ta oma õpetuse tõlkimise ära keelas22).

Nii selgitused kui ka allselgitused („Vinayālaṁkāra-ṭīkā“, „Vimativinodanī-ṭīkā“ jt) peavad maagadhi keelt (māgadha-bhāsā) loomulikult väljaarenenud keeleks ning kinnitavad, et Buddha rääkis Maagadha maale kuuluvat keelt (māgadhika). Kuna aṭṭhakathā traditsioon on käsitletav usaldusväärse algallikana, puudub alus neis leiduva info eiramiseks teadustöödes ning seetõttu tuleb seal toodut käsitleda kui väga olulist alustõendust.

Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole võimalik traditsioonilist narratiivi eirata ega kõrvale heita.23 Paali keelt tuleks vaadelda kui māgadhī keele murrakut, mis sisaldab erinevate praakritite elemente. Tänapäeval populaarsust koguvat hüpoteesi, et paali „Kaanon“ on tõlgitud mõnest teisest murdest, ei ole teiste faktide valguses võimalik toetada.  

Faktide põhjal võib oletada, et pāli võis tõepoolest olla mitte täielikult puhas māgadhī, vaid māgadhī keelel põhinenud rahvakeele murrak, mida Buddha kasutas oma õpetuse edasiandmiseks. Samas puuduvad selged ja üheselt kinnitavad tõendid, mis viitaksid sellele, et keel, milles Buddha õpetas, erineks paali keelest.

Tänapäeval on māgadhabhāsa ehk paali keel theeravaada ametlik kirjakeel, milles on tervikuna säilinud kõikide Buddha õpetuste kogumik „Tipiṭaka“ ehk „Kolm korvi“.

Paali keelt tundmata pole võimalik autentset dhammat sügavuti mõista. Buddha õpetuse tõlkeid võib lugeda nii sanskriti, hiina, tai jt tõlgetes, kuid ilma paali keelt tundmata pole võimalik buddhadhamma sügavust mõista. Eriti käib see abhidhamma õpetuse kohta, mis sisaldab hulgaliselt terminoloogiat, mille täpsed vasted eesti keeles on alles kujunemisjärgus.

Grammatika õpetamistavad. Paali keele grammatika õpetamisel kasutatakse kolme meetodit:

1. kaccāyana – Sri Lanka meetod, mis on enim kasutatav meetod;
2. moggallāyana – Sri Lanka meetod;
3. saddanīti – Birma meetod; koostatud suttade analüüsi põhjal.

Tänapäeval asuvad paali keele olulisemad õppimiskeskused Sri Lankal, Birmas, Tais, Laoses ning Kambodžas. Kuigi paali keel on surnud keel, õpitakse seda kõikides theeravaada maades.

Buddha keelas dhamma tõlkimise sanskriti keelde. Kui Auväärne Yameḷu ja Auväärne Tekula küsisid Buddhalt, kas tema dhamma võiks tõlkida sanskriti keelde (chandaso 1. „see kes tunneb veedasid“ ehk braahman; 2. veeda dialekt, mida kasutati hinduistlike veeda tekstide kirjutamisel, milleks oli vana sanskriti keel), siis Buddha ei lubanud seda, ning nimetas väljapakutud ideed rumalaks ja valeks käitumiseks ning vinaja eksimuseks. Selle asemel lubas ta õpetada dhammat igale inimesele tema enda emakeeles (st paali keeles).24 Buddha keelule vaatamata võttis peale II Sanghakogu Buddha sanghast lahkunud ja hiljem end mahaajaanaks nimetanud sekt sanskriti keele kasutusele ning tõlkis osad „Tipiṭaka“ tekstid ja tekstide katkendid paali keelest sanskriti keelde. Mõned tekstid on säilinud tänini paali ja sanskriti segu meenutavas hübriidkeeles (mis ei tähenda, et Buddha õpetas sanskriti keeles!).

Kõige varasemad tekstid pärinevad paalikeelsest „Tipitakast“, mis oli ka sarvaastivaada (sarvāstivāda), dharmaguptaka (dharmaguptaka), mahaasaanghika (mahāsāṁghika), mahiisaasaka (mahīśāsaka), muulasarvaastivaada (mūlasarvāstivāda) jt algsete koolkondade pühakirjaks. Mahaajaana budismis viidatakse varajastele algtekstidele kui hinajaana (śrāvakayāna) tekstidele, mida enamjaolt mahaajaana koolkonnad ei järgi. Samas sisaldab hiina aagama (hiina 阿含 [ahan]; paali āgama)25 mitmete paali nikāya’s olevate suttade tõlkeid, milleks on näiteks „Suur lõpliku vaibumise sutta“, „Brahmavõrgu sutta“, „Siṁgāla [Sigālovāda] sutta“ ja „Õnnistuse sutta“.26 Hiljem hakati paalikeelseid algtekste tõlkima hiina keelele lisaks tokhaari, kotane, sogdi ja tiibeti keelde.

1. Käesoleva maagadhi ehk paali keele lõigu koostamisel on kasutatud Auväärse A. Bhikkhu poolt kirjutatud „Māgadhabhāsā (Pāḷi): A Compendious Grammar on the Language of Pāḷi Buddhism“ (2021) ning A. P. Buddhadatta, Auväärse Buddharakkhita, Maha Nayaka Thera, Bodhi Bhikkhu jt paali keele teadlaste, tõlkijate ning õppejõudude poolt koostatud paali keele õppematerjale.

2. Ajaloolistel põhjustel ei ole toodud jaotus ajalisest seisukohast päris täpne, kuna kesk-indoaaria keeled on vanemad kui klassikaline sanskrit.

3. Praakrit on keeleajalooliselt kesk-India kõne- ja kirjakeelte üldnimetus, mida vastandati veedade kirjakeelele sanskritile.

4. Edgerton, F., Buddhist Hybrid Sanskrit grammar and dictionary (Vol. I –Grammar), Motilal Banarsidass, 1953, lk 1.

5. Oberlies, T., Aśokan Prakrit and Pāli; D. Jain & G. Cardona (Eds), The Indo-Aryan Languages, Routledge, 2007, lk 161–203.

6. Geiger, W., Pali literature and language (B. Ghosh, Trans.; 2nd ed.) University of Calcutta, 1956 (esmapublikatsioon 1916), lk 1.

7. Pischel, R., Comparative language of the Prākrit languages (S. Jhā, Trans), India: Motilal Banarsidass, 1957, lk 4.

8. Geiger, W., Pali literature and language (B. Ghosh, Trans.; 2nd ed.) University of Calcutta, 1956 (esmapublikatsioon 1916), lk 1. Norman, K. R., Pāli literature: Including the canonical literature in Prakrit and Sanskrit of all the Hīnayāna schools of Buddhism. (Otto Harrassowitz), lk. 7. Pischel, R. Comparative language of the Prākrit languages (S. Jhā, tõlk.), India: Motilal Banarsidass, 1957, 1983, lk. 4.

9. Woolner, A. C., Introduction to Prakrit. India: Motilal Banarsidass, 1999, lk. 3. Von Hinüber, O., Das ältere Mittelindisch im Überblick (2nd ed.), German: Österreichische Akademie der Wissenschaften, 2001, lk 43.

10. Klein, J., Joseph, B. & Fritz, M. (Eds), Handbook of comparative and historical Indo-European linguistics, German: De Gruyter Mouton, 2017, lk 319.

11. PED, lk 1038.

12. Gombrich, R. F., Buddhism and Pali, Oxford: Mud Pie Books, 2018, lk. 11.

13. „tattha ariyakaṃ nāma ariyavohāro, māgadhabhāsā.“ — Sp I, „Pārājikakaṇḍa“-aṭṭhakathā“. Lk 94.

14. Ven. Sugatavaṁsa, Pali Lesson 1 [https://vimeo.com/91405072] 11.09.2022.

15. „sammāsambuddhopi hi tepiṭakaṃ buddhavacanaṃ tantiṃ āropento māgadhabhāsāya eva āropesi.“ — Mp-ṭ II, „Dukanipātaṭīkā“, lk 178.
Māgadha oli ka üks neljast India peamisest kuningriigist Buddha eluajal, teised olid Kosala, Vaṁsa ja Avanti. Tol ajal koosnes Māgadha 80 000 külast („Vinayapiṭaka“, „Cammakkhandhaka“, Kd 5).

16. „sabhāvaniruttīti ca māgadhikā bhāsā, yāya sammāsambuddhā tepiṭakaṃ buddhavacanaṃ tantiṃ āropenti.“ — Moh, lk 75.

17. „ettha ca ariyakaṃ nāma māgadhavohāro.“ — Kkh, lk 39.

18. „sakāya niruttiyāti ettha sakā nirutti nāma sammāsambuddhena vuttappakāro māgadhiko vohāro.“ — Sp IV, „Cūḷavagga-aṭṭhakathā“, lk 23.

19. Ibid.

20. Norman, K. R., Pāli literature: Including the canonical literature in Prakrit and Sanskrit of all the Hīnayāna schools of Buddhism, Otto Harrassowitz, 1983, lk. 1-2.

21. Benjamin Clough, Compendius Pali Grammar, With A Copious Vocabulary in the Same Language, Colombo: Wesleyun Mission Press, 1824.

22. „Vinayapiṭaka“, „Cullavagga“, „Khuddakavatthukkhandhaka“ Kd 15.

23. A. Bhikkhu, Māgadhabhāsā (Pāḷi): A Compendious Grammar on the Language of Pāḷi Buddhism. Sāsanārakkha Buddhist Sanctuary (SBS), 2021, lk 8-9.

24.  „anujānāmi, bhikkhave, sakāya niruttiyā buddhavacanaṃ pariyāpuṇitun ’ti.“ „Vinayapiṭaka“, „Cullavagga/Cūḷavagga-pāḷi“ (V osa), „Khuddakavatthukkhandhaka“ Kd 15, lk 193-194. „I allow you, monks, to learn the speech of the Awakened One according to his own dialect.“ (Horner, PTS).

25. Budismis, hinduismis ja džainismis kanooniliste tekstide kogu (nikāya).

26. Vastavalt: „Mahāparinibbāṇa-sutta“ DN 16, „Brahmajāla-sutta“ DN 1, „Siṁgāla-sutta“ [„Sigālovāda-sutta“] DN 31 ja „Maṁgala-sutta“ (Sn 2.4 ja Kp 5).